Ajalugu

Simmentali (Si) tõug on üks vanimaid ja tänaseks levinud üle terve maailma. Selle veisetõu juured ulatuvad juba keskaega, mil ristati suurekasvulist Saksa ning väiksemakasvulist Šveitsi tõugu veist. Simmental tõunimena kehtib eelkõige just Šveitsist, Simmeni orust alguse saanud tõu kohta, samas kui Austrias ja Saksamaal on see tuntud kui Fleckvieh ning Prantsusmaal Pie Rouge’na.

nunnufaktor2_muudetud

Praeguseks kõigile kuuele kontinendile levinud ja hinnanguliselt 40-60 miljonini isendini küündiv Simmentali kari on üks enamlevinud tõuge maailmas. Umbes pooled Simmental tõugu loomad asuvad Euroopas. Esimesed andmed Simmentali loomade ekspordist pärinevad juba 14. sajandist, mil neid viidi sisse Itaaliasse, aastaks 1895 oli jõutud Lõuna-Aafrikasse ning 1976 aastal lõpuks ka Hiinasse. Eestisse toodi esimene partii Simmentale 2003. aastal.

Praegu hinnatakse terves maailmas seda suure piimatoodangu ja väga hea lihaga tõugu. Simmental sobibki nii piima kui ka liha tootmiseks, aretuses aga tehakse vahet, nii on paljudes riikides eraldi piima- ja lihaaretusliinid. Nad kohanevad hästi igasuguses kliimas ning on ühtviisi sobilikud nii väiksesse perefarmi kui ka suurfarmiloomaks. Simmental sobib paremini intensiivsesse söötmisskeemi, kuid tõug saab hakkama ka vaid rohusöödalise ratsiooniga. Karjatamiseks sobivad nii püsirohumaad kui poollooduslikud kooslused.  Hea peremehe käe all  tõestavad nad ennast kiiresti väga sõnakuuleliku ja sõbraliku tõuna.